Alates pigmenteeritud lahtritest ammoniaagi kamper

freckles võistlus ballettantsid novorossiysk

Ammoniaak NH3. Ammoniaagi saamine. Looduses tekib org. ainete lagunemisel. Laboris saadakse ammooniumsooladest. Tööstuses: N2 + 3H2 = 2NH3. tingimused: t° =400° C. p= 100 at. raudkatalüsaator. Ammoniaagi füüsikalised ja füsioloogilised om. Õhust kergem terava lõhnaga mürgine gaas. Vees lahustub väga .Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli. Ammoonium on ka üldine nimetus positiivselt laetud või protoneeritud amiinide või kvaternaarsetele .11 veeb. 2011 Miks tungib vesi ammoniaagiga täidetud katseklaasi? Ammoniaak reageerib veega selles lahustudes. Katseklaasi tekib hõrendus ja rõhkude ühtlustumiseks tungib vesi katseklaasi. Kuidas tõestatakse ammoniaagi ja ammooniumioone? a)Ammoniaaki juhitakse vette, kuhu on eelnevalt lisatud indikaatorit.1 veeb. 2015 Tartu Ülikool. Loodus – ja tehnoloogiateaduskond. Keemia Instituut. Ammoniaaklahused ja nende omadused. Laura Läll. Tartu 2014. Sisukord Sissejuhatus 3 Ammoniaagi iseloomustus 3 Ammoniaak kui lahusti, ainete lahustuvus ammoniaagis 5 Ammonohapped ja ammonoalused, nendele iseloomulikud .Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas. Ammoniaak kondenseerub normaalrõhul temperatuuril −33,49 °C ning sulab temperatuuril −77,73 °C. Ammoniaak on lämmastiku ja vesiniku ühend. NH3 lahustub vees, moodustades .